Aitame 32aastast noormeest

04.10.2018  Meie kõigi elus tuleb ette raskemaid ja keerulisemaid aegu, kuid mõne jaoks võib olukord kujuneda selliseks, kus kogu tema vaimne ja füüsiline olukord muutub nii kehvaks, et üksi enam toime ei tule ning siis on vaja pöörduda abi saamiseks teiste poole.
Abi küsimine on tihtipeale väga raske, kuid julge ja vajalik samm.

Mõni aeg tagasi laekus Heategevusfond Naeratuse Eest SA postkasti kiri noormehelt (32), kes soovis saada abi ja toetust täbaras olukorras olevate hammaste raviks.

Sassi (nimi muudetud) lugu:
Sass oli tavaline Eesti noormees, kes käis koolis. Tal oli olemas turvaline kodu ja hoolitsevad vanemad. Ta väärtustas ja hindas väga kõrgelt oma lähedasi ja perekondlikke suhteid. Mõned aastad tagasi suri tema isa, lühikese aja jooksul lahkus teispoolsusesse ka tema ema. Noormees leidis end ootamatult ning selleks täiesti ettevalmistamatult üksi. Ilma lähedasteta. Õdesid-vendi ega vanavanemaid noormehel ei olnud. Seega tuli peale vanemate surma üleöö enda kanda võtta ka nendest allesjäänud kohustused, sealhulgas võlakoorem. Noormehe enda sõnul oli aga raskeim see, et õhtuti koju minnes vaatas ta õuest pimedaid aknaid, teades, et nende taga ei oota teda enam mitte keegi. 
Uues olukorras olles arenes tal välja raskekujuline depressioon ja sellega seotult raske toitumishäire. Enda sõnul mõistis ta hästi, et iga organismi toimimiseks on vajalik selle toitmine, kuid ta ei suutnud lihtsalt süüa. See tekitas temas suurt stressi ning valu ja teadmine, et süüa tuleks mitu korda päevas, tekitas lihtsalt pidevat piina ja söömine oli füüsiliselt väga raske. Oma „headel“ päevadel suutis noormees sundida end sööma topsi jogurtit.
Depressiooni arenedes tekkis endasse sulgumine ning sotsiaalne lävimine teistega vähenes miinimumini. Sageli oli tema ainsaks vestluskaaslakseks mitme päeva jooksul vaid seesama kassapidaja, kes jogurtitopsi „kassasse piiksutas“ ja temalt raha võttis. 
Sass on aga loomult väga visa ja tark noormees. Mõistes, et ta on silmitsi tõsise probleemiga, pöördus ta abi saamiseks arstide poole. Viimaste aastate jooksul on ta raviasutustes veetnud mitmeid kuid. Tema depressiooni kontrolli alla saamisega tegelevad spetsialistid. Vaatamata sellele, et ravi veel täit tulemust ei ole andnud, on Sass optimistlik. Teades, et enda suhtumine ja usk paranemisesse on olulised tegurid, proovib ta iga päev ärgates öelda endale, et ta tahab olla tugev ja tahab enda elu paremuse poole suunata.
Vahepealsel ajal astus noormees kunstikooli, tema õpitulemused on eeskujulikud. Seoses aga vahepealse haiguse ja tervisliku seisundi halvenemisega oli ta sunnitud võtma aastase akadeemilise puhkuse. 
Sassi depressioonist ning toitumishäiretest tulenevalt nõrgenes kogu tema organism sedavõrd, et muude tervisemurede kõrval tekkis tal osteoporoos (luuhõrenemine) ning lagunesid ka hambad. Osad hammastest on lihtsalt välja tulnud, allesjäänutest on täna aga enamik põletikulised.  
Tema mure on tõsine ja abi küsimine ei tulnud tema jaoks üldsegi mitte lihtsalt. Praegu, olles olukorras, kus igapäevaselt vaevleb ta tugeva hambavalu käes ja söömine on lisaks varasemale vaimsele pingele nüüd ka füüsiliselt pea võimatu, saatis ta Naeratuse Eest heategevusfondile kirja. Pöördudes meie poole, loodab noormees saada toetust hambapõletike raviks ning proteeside valmistamiseks-paigaldamiseks. 
Sassi tervisliku seisukorra tõttu on talle määratud töövõimekaotus 90% ulatuses ja hetkel, peale koolist akadeemilisele puhusele jäämist, on tema igakuine sissetulek 110eur/kuus. Selle eest proovib noor mees esmalt katta eluaseme kulud ning pisku eest, mis veel alles jääb, peab ta sundima ennast süüa ostma. Praegu saab ta süüa vaid vedelamat toitu, tundes toidu maitse asemel vaid põletikust põhjustatud valu ning vaimset suurt pinget ja piina. Sellises olukorras on tal enda sõnul väga raske ausat naeratust näole manada…
Oma kaugemaid unistusi kirjeldab mees aga nii: „Tahaks taas istuda kohvikus koos sõprade ja lähedastega, tellida tükk kooki ja tass kohvi ning NAUTIDA nii kõiki maitseid, lõhnu kui hetki. Naerdes ja naeratades selle märgiks, ilma kätt suu ette panemata, oma lähedastele ja möödujatele.“
Sass tunnistab, et on peaaegu unustanud naeratamise kuid teab ja oskab väärtustada naeratuse tähtsust. Ta teab kui tänuväärne võib olla teisele kingitud lihtne siiras naeratus, seda ka ilma liigsete sõnadeta. Ja ta teab seda, et hambad, või õigemini nende puudumine mõjutavad ja piiravad kogu inimese elu. Mitte ainult füüsilist vaid ka vaimset tervist. Ta unistab ka sellest, et leida enda kõrvale lähedane inimene, kes viiks ära selle tunde, mis temas endiselt õhtuti pimedaid aknaid silmitsedes tekib. Ta unistab sellest, et oleks keegi, kes nende akende taga temale mõeldes siiralt naerataks. Ta annab endast kõik, et oma unistuste täitumise poole püüelda ja ei peaks enam üksi, pimedas toas piineldes toitu manustama.

Heategevusfond Naeratuse Eest SA kutsub kõiki häid inimesi üles Sassi tema unistuste täitumisele kaasa aitama. 
Raviplaani kohaselt läheks igemeravi koos kroonide paigaldusega maksma 6900eur. Summa on küll väga suur, kuid alustame samm-sammult eesmärkide poole püüdlemist. 
Aitame Sassil üheskoos igapäevasest piinavast hambavalust vabaneda, uued proteesid valmistada ning esimese naeratuse suule saada!

Tee annetus, sest iga summa on suureks abiks!

Heategevusfond Naeratuse Eest Sihtasutus EE217700771002430703
Selgitusse kirjuta: annetus Sassile

Kui soovid tagasi saada tulumaksu, siis lisa selgitusse ka enda isikukood.

2018-10-04T22:41:26+00:00